Moi

Nädal jälle vaikselt möödas ja prooviks teha väikese kokkuvõtte.
Esmaspäeval suutsin igatahes tööle hiljaks jääda. Kuidagi oli proovipäeval mällu kõlama jäänud, et esmaspäeval algab töö kell 10. Kui end kell 8 üles ajasin ja hambad pestud sain ja riide siis helises telefon. Teises otsas oli eesti poiss Janar kes küsis, et kas tööle tulen?! No ikka tulen, et 10-ni ju aega veel. Selgus, et kaheksa ikka. No siis läks kiireks aga 9-ks jõudsin tööle ilusti. Esimene päev kestis töö siis kella 17:00-ni.
Et nii siis ongi, et 8 tundi pead olema töö juures. Sellest võetakse pool tundi maha mis söömisele kulub. Lõunat kui sellist pole. Siin vähemalt mitte. Lihtsalt teed oma tegemised ära ja lähed sööma. Harilikult kestab siis töö 8-16:00-ni. Kolmapäeval saadeti poolest päevast teise lattu mis asub kesklinnas ja seal läks kuni õhtu kella 22:00-ni. Ja nädalalõpuni olimegi seal. Siis koos selle eesti poisi Janariga. No mis poiss ta ikka on. Minust kolm aastat vanem.Teises laos oli siis tööpäev kella 14:00-st kuni 22:00. Kolmapäev oli palgakohapealt mõistagi magus. Aga see selgub siis kui esimene palk arvel. Ahjaa, tööleping tehti ka. 3 kuud katseaeg!
Töö seisneb siis selles, et autodest so suurtest rekkadest tuleb koormad maha laadida. Mahalaaditavat kaupa on igasugust. Alates plasttorudest kuni auto mootoriteni vahele näiteks veel sampuseklaasi alused. Mida iganes olemas on, käib sealt läbi. Kaup tuleb siis viia aluse küljes oleval lipikul märgitud linna või postikoodi järgi oma kohale. Varsti on Soome postikoodid igatahes peas :D Töö ei ole raske. Peab olema üli tähelepanelik, et valesti ei paigutaks. Seega õhtuks hakkad juba mõtlema ka postikoodides. Ja see väsitab.
Minu töövahend on siis selline

Selline ülipisike võrreldes sellega millega Eestis sõitsin. Võrdluseks siis, et Eestis oli töövahendiks Yale firma tõstuk. Siin on nüüd nimega Jungheinrich. Yale'i kohta öeldi siin, et see on p**k! Peab tunnistama, et neil on isegi õigus. See Junga on tõesti mugavam. Samas ülim pidi olema ameeriklaste CAT.
Nüüd kirjutaks sellest paberimajandusest millest ei tahaks üldse ja ei viitsiks ka aga äkki teistele midagi tarkuseteraks.
Soomes on esimeseks paberiks tööleping (työsopimus). Sellega saad teha omale isikukoodi (henkilötunnus). Maksuametis (veros) enda maksunumbri (veronumero) mis on ainult sinuga seotud ja kõik sinu maksud käivad läbi selle. Siis on veel pensioniamet (Kela) läbi mille hakkab kehtima ravikindlustus aga selle saab alles siis kui 4 kuud oled Soomes elanud. Nii, et sellega on mul veel aega. Aga nüüd minu tegemistest seoses sellega. Soomes on see paberimajandus isegi soomlaste endi jaoks keeruline mis siis rääkida veel inimesest kes alles tuli Soome ja keel on ka null. Nüüd 2 nädalat siin olles saan igatahes juba aru neist mis räägivad ja suudan juba pikemaid lihtlauseid moodustada. Hääldamine on kohati keelele valus.
Aga niipalju kui olin siiani uurinud ja räägiti siis esimene asi, et pidi minema Poliisi kus antakse henkilötunnus, elamisluba ja vist ka tööluba, pole selles veel nii kindel. Algul arvasin, et lihtne, valin enda elukohale lähema poliisitalo ja ongi korras. Minule lähim on Vantaa - 14min autosõitu. Sõitsin siis sinna ja seal noor neiu vaatab mulle otsa ja ütleb, et eiei te peate minema maistraatti (meie mõistes nagu perekonnaseisuamet). No selge, läksin maistraati mis asub Vantaal õnneks ühes majas ainult ümber nurga minna. Jälle järjekorranumber ja ootama. Seal tuli oodata päris kaua. Annan üle siis oma passi ja työsopimuse, tädi vaatab ja ütleb, et ma pean minema Helsingi maistraatti, sest ma elan ju Helsingis. Vot nii niipalju minu loogikast, et see mis lähemal ei olegi kõige lähem hoopis :P
Helsingi maistraatti jõudes (järjekorra numbriautomaati seal polnud) sai enam vähem kohe jutule aga vanem meesterahvas ütles, et ei ma pean ikka minema enne Poliisi! Mul hakkas juba kergelt keema minema, et no krt otsustage lõpuks ära siis. Aga no lõpuks oled ikka ju ise loll. Onu vist sai aru, et mul läks nägu morniks vms, igatahes ütles, et oota ja andis mulle paberi selles Poliisitalo aadressiga kuhu minna. Kell aga liikus ja tööaeg hakkas lähenema. Otsustasin siiski minna sest see jäi tööle sõites tee peale. Kerge ummik ka muidugi ei olnud abiks. Neli autot olid üksteisega kokku saanud. Ja seda kesklinnas. Igatahes Poliis. Sinna jõudes selgus, et kutsutakse nimepidi!!! Mis krt? Kuhu või mida? Kuidas nad mu nime peaksid teadma? Infolauas onu seletas, et tuleb teha appointment internetis! No tere! Sealsamas oli arvuti ka kohe ja õnneks oli leht inglise keelne. Igatahes üllatus oli rohkem kui suur sest esimene vaba aeg jutule pääsemiseks on 2 oktoober. Nuta või naera. Ilma henkilötunnuseta ei saa teha panka kontot ja ehk siis vaata ise kuhu palk kantakse. Broneerisin selle esimese aja ära loomulikult ja kuna pool päeva oli korralikult pees siis tuju null sõitsin tööle. Janar lohutas, et see ongi normaalne siin ja palga saab kanda ka Eesti arvele. See oli siis neljapäev. Reedel sain infot, et vahet pole selle poliisi ja maistraatiga, et mine käi Veros igaljuhul ära. Et kirjutavad ajutise veronumbri jne. Läksin siis verosse ja suuremat usku ei olnud, et seal midagi juhtub. Aga pauk võib tulla ka luuavarrest. Kas olin mina ilus poiss või ilus tädi ise rahuldatud(vabandage mu kõnepruuki) igatahes kuulas mu jutu ära, purssisin sel hetkel veel soome keeles ja ütles, et en ole ongelma. Tema teeb mulle ise ära selle henkilötunnuse ja ajutise maksunumbri! Hea, et ma istusin. Mitte ei saanud tegelt nüüd aru kas ma sain ikka aru mis ta ütles või kuulsin luulusid. Et asjas kindel olla läksin üle inglise keelele. Kõik õige. Saan omale henkilötunnuse mis ongi minu Soome isikukood, mida saab kasutada pangakonto avamisel ja mujal. See on minu a ja o! Super! Tädi jutust sain veel aru, et maistraati pean minema nüüd ühe aasta möödudes aga no ma käin teine oktoober ära veel poliisis ja kuulan mis seal räägitakse. Verosse veel tagasi minema kui olemas esimene palgalipik. Vot selline kergelt hullumeelne nädal.

Kergelt teemast välja ka või nii. Igatahes mulle meeldib üks eesti-ukraina folkbänd Svjata Vatra. Kes teab see teab. Sain siis infot, et see bänd tuleb laupäeval KontulaFestile esinema. See festival paik asub minu elukohast 1km ja sissepääs tasuta. Loomulikult ma läksin. Lahe oli näha kuidas uimane ja istuv publik niimoodi käima tõmmati, et viimase loo aeg oli istujaid veel mõni üksik. Ostsin omale ka fännisärgi mida olin ammu netipoest vaadanud ja sama hinnaga mis netipoes. 15 euri.

                                           Svjata Vatra - Revolutsioon

Kätu ja Karru järgi on suur igatsus aga nad teavad seda ise ka! Ma siin proovin ikka tundeid vaos hoida :P Ja eks vist peab proovima tihemini kirjutama muidu tuleb korraga liiga pikk jutt :D

Aga moi moi!