See tihemini kirjutamine ei tule hästi välja. Aga kirjutaks nüüd natuke Soome asjadest ja elust olust.
Kõigepeal pangakaardi saamine. Selleks, et seda saada peab minema loomulikult panka. Ma siis valisin välja DanskeBanki kuna ka Eestis selle panga klient. Läksin kohale siis kõigi oma paberitega mis ma selle hetkeni saanud olin. Tööleping, verost saadud paber ja pass. Pass oli muidugi enne olemas. Kõigepealt siis see, et konto avada tuleb selleks aeg broneerida! Appointment! See ikka siin megamoes värk ma ütleks. Hea, et wc-sse minekuks ei pea veel aega broneerima. Teiseks ei meeldinud neile mu tööleping. Kuna seal peal on kirjas, et tähtajaline ja 3 kuud katseaeg. Tööandja selgitas, et kui 3 kuud läbi siis see muutub automaatselt tähtajatuks ja see üldse suht imelik probleem sest siiani kõik ta töötajad kes tulnud on sama lepinguga avanud kontosid ilma probleemideta. Ehk siis vist puutusin kokku selle osaga Soomest kes arvavad, et nemad on kunn. Ehk siis panganeiul oli vist halb päev ja sai mulle lihtsalt ära panna. Kuna selle broneeritud ajani oli mitu head päeva aega siis soovitati mulle minna teise panka. Pohjala. Järgmine päev siis kohale ja taas sama aja broneerimise teema, ainult selle vahega, et paari tunni pärast oli juba aeg pakkuda. Mis seal ikka võtsin selle vastu ja läksin uuesti kohale. Mulle tundus, et nad isegi ei vaevunud mu töölepingut vaatama. Igatahes sai kõik aetud. Konto, kaart ja netipank. Toimib. Vahepeal sai käidud kiirelt ka üks nädalavahetus Eestis. Janar lihtsalt ükspäev ütles, et läheb autoga ja tal nö pilet üle, keegi oli alt ära hüpanud. No kahte korda ei lasknud paluda. Reede ööse jõudsin koju ja pühapäeval tagasi. Kaks päeva kodus koos perega. Ülihea. Karmen oli vahepeal päris suureks kasvanud.
Teine teema siis selle sissekirjutusega maistraadis. Korterikaaslaselt sain infot, et kõige mõtekam on minna postkontorisse ja täita ära seal üks blankett mis on siis nagu aadressi muutmine. Käisin ja täitsin ära. Postitöötaja aitas ka natuke ja ümbrikusse ta sai ja teele läks. Sellega seoses nagu peaks ära jääma käik peale politseid maistraati aga eks näis.
Ja tööst veel niipalju, et ülemus ükspäev näitas huvi üles ja küsis, et kuidas ma tunnen end, et kas saan ikka hakkama jne. Et tema arust on juba väga hea, et paneks mind nüüd eraldi graafikusse. Et nagu saan juba iseseisvalt hakkama. No tore kuulda. Nüüd on siis nii, et esmaspäev, teisipäev ja reede tööl ja kolmapäev, neljapäev ja nädalavahetus vaba. Tööpäev kestab nüüd 12 tundi ja nädalas kokku lähevad ikka kirja nädala normtunnid. Ehk siis normtunnid on 37,5 mille eest palka saan aga reaalset tööaega on kokku 36 tundi. Ja üks nädal on nüüd nii käidud, et õhtul kell 7 on juba see aeg kus öeldakse, et kotimatka aika. Ulme ma ütlen aga mulle selline süsteem meeldib :) Nädalas kolm päeva tööl käia neli päeva puhata. No tegelt ei ole sõnu, et seda head tunnet kirjeldada! Selle tööga on tõega vedanud.
Nii ta nüüd läheb. Kuna vaba aega on rohkem siis saab rohkem trenni teha. Pole päris 100% maha matnud võtta osa Tartu Linnamaratonist aga nime pole veel kirja pannud. Ja väike matemaatika palgaga siis omaette korteri kannatab üürida alles novembris. See on küll veits paha. Tihemini vahepeal Eestis käima, et laps isa päris ära ei unustaks. Skype'i vahendusel näha pole ju ikka päris see.
Aga järgmise korrani jälle. Kirjutan kui midagi huvitavat juhtuma peaks.
